Kuna formaadist sõltub nii raamatu nägu, kasutatavus kui ka hind, tasub otsus hästi läbi mõelda. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik teha raamat ükskõik millises suuruses (sõltub, mis seadmeid trükikoda kasutab), lähtutakse enamasti standardformaatidest (need on A6, A5, A4, B6 ja B5). Standardformaat võimaldab optimaalseima paberikasutuse ja seetõttu on ka hind soodne. Kultuuri- ja teadusraamatud on enamasti kas A5 (148×210 mm) või sellest astme võrra suuremas B-formaadis, mõõduga 170×240 või 170X245 mm. Kui on tarvidus kasutada erimõõtu, tuleb rääkida trükikojaga läbi enne kujundustöö algust, et vältida halbu üllatusi. Veel tuleb pidada silmas, et kõvade kaante korral on kaas leheküljest pisut suurem.
Suurem mõõt annab raamatule mõned eelised:
- jääb paremini silma (eriti kui teised kõrval on väiksemas formaadis)
- võib mõjuda esinduslikumana (argument näiteks siis, kui raamatus on reklaamleheküljed)
- trükikulu võib olla väiksem, sest lehele mahub rohkem teksti, mis võimaldab hoida kokku lehekülgede arvus
- võimaldab vähemalt teoreetiliselt paindlikumat ümberkäimist piltidega, mis avaldab samuti soodsat mõju trükihinnale. See on oluline, sest raamatu teeb kalliks värviliste piltide rohkus
Omad eelised on ka väiksemal raamatul:
- mahub paremini kotti ehk raamatu saab hõlpsasti kaasa võtta
- ei teki kunagi küsimust, kas raamat mahub riiulisse ära
Üldiselt on formaadivalik maitseasi, kuid on raamatuid, mille puhul mõõdud määravad keskmisest rohkem, näiteks väga mahukad raamatud ja väikelapseraamatud. Kuna paksud raamatud on kallid ja ebamugavad käsitseda, on otstarbekas teha need suuremas formaadis. Teisel juhul võimaldab suur formaat häid illustratsioone, kuid ükski vanem ei ole õnnelik raamatu üle, mis on pea sama suur kui laps ja kõvade kaante korral raske tõsta. Kui on teada, et raamatut hakatakse massiliselt laenutama ning lugema rongis ja pargipingil, siis võiks see lugeja mugavusele mõeldes olla pigem ikkagi väiksemas formaadis.
Foto: Arkbooks.dk
