Vaikses parginurgas leitakse tuntud miljonäri Artur Tugetami kuulihaavaga laip. Politsei asub asja uurima. Kuigi märgid osutavad meeltesegaduses toime pandud enesetapule, on uurija Valter Annus veendunud, et Tugetam ei saanud end ise tappa. Juurdlus lõpetatakse, kui tal ei õnnestu oma seisukohta kaitsta. Väsimatu Annus otsustab uurimist jätkata omal käel. Mida kaugemale ta jõuab, seda selgemaks saab, et kõik ei ole nii, nagu paistab.
1931. aastal ilmunud “Saladuslik surm” väärib tähelepanu vähemalt kolmel põhjusel:
- see on üks esimesest kolmest algupärasest Eesti kriminaalromaanist. Esimene oli Aleksander Trilljärve “Keev veri” (1893). “Saladuslik surm” jagab 2./3. kohta Richard Janno “Sinise ümbrikuga” (mõlemad pandi kirja samal ajal ja ilmusid esmalt ajalehes järjejutuna).
- see on varastest krimilugudest ainus, kus rõhk asetub täielikult kuriteo asjaolude väljaselgitamisele (muud liinid puuduvad). Autor annab süstemaatiliselt edasi uurija Annuse mõttetegevust ja seeläbi juurdluse edenemist.
- see on varastest krimilugudest ainus, kus kuriteo uurija ei ole läbinisti positiivne kangelane. Saatesõnas on teda võrreldud Philip Marlowe´ga, kuigi vahest oleks asjakohasem sisse tuua Harry Callahani (temagi oli politseinik) nimi. Samas ei ole mingil juhul õigustatud võrdlus nn hard-boiled krimilugudega à la Dashiell Hammetti kultuslik “Malta pistrik” (1930).
Raamatu autor on tuntud rahvakirjanik Mats Mõtslane (Mart Kiirats). Teos on varustatud pikema saatesõnaga (Riho Paramonov).
